Õhk-vesi-soojuspump on mugavusküte – pärast paigaldamist ja seadistamist töötab soojuspump automaatselt – puudub vajadus parameetrite pidevaks muutmiseks. Vajadusel saab seadistusi küll hõlpsasti muuta, näiteks kui plaanite pikemaks ajaks reisile minna, kuid üldiselt pole selleks tarvidust. Seadme hooldusvälp on vaid üks kord aastas ning mõistlik on seda teha kevaditi pärast kütteperioodi lõppu.
Püsikuludelt on õhk-vesi-soojuspump samaväärne näiteks gaasi- või pelletiküttega. Kuna gaasiliitumist kõikjal ei pakuta ja pelletiküte vajab vähemalt iga nädal hooldust, on mugavam valida õhk-vesi-soojuspump. Eelkõige on õhk-vesi-soojuspump hea lahendus juhul, kui hoonesse on planeeritud vesiküttesüsteem ja tagatud vajalik elektrivõimsus. Kuna tänapäeval ei tööta ilma elektrita peaaegu ükski küttesüsteem, peaksid pidevate elektrikatkestuste piirkonnas asuvad hooned olema aga varustatud avariiküttega, näiteks kamina näol. Üks võimalus on ka elektri tootmiseks päikesepaneelide paigaldamine.
Üks pump võib täita mitut funktsiooni
Soojuspumba asukoha valikul on soovitatav jälgida, et see ei jääks magamistoa lähedale. Kuigi seadmed on vaiksed, võib nende töömüra mõnel juhul häirida. Kui plaanite ehitada puitmaja, ei ole soovituslik pumba välisosa kinnitada seinale, vaid ideaalne oleks selle tarvis valada eraldi betoonalus. Ka õhemate seintega kivimaja puhul võib seinale kinnitatud soojuspump tekitada häirivat vibratsiooni või müra.
Mugavuse ja töökindluse poolest võiks esile tuua Atlanticu õhk-vesi-soojuspumba, mille eelis on uudne efektiivne patenditud koaksiaalne soojusvaheti, mis on oluliselt riskivabam külmumise ja ummistuste suhtes. Ühtlasi tagab see sulatusprotsessiks lisaenergia ja samuti toimib puhvermahutina. Kui enamikul teistel tootjatel on nõutud puhvermahuti eraldiseisev lisamine küttesüsteemi, siis Atlanticu seadmetesse on see juba sisse integreeritud. SPLIT-tüüpi invertertehnoloogial töötavatel soojuspumpadel on suurepärased näitajad tagatud ka madalatel miinuskraadidel. Atlanticu seadmed on tehase poolt testitud välistemperatuurini kuni –25 °C, mis ei ole tööpiirkonna madalaim temperatuur ja seade ei lülitu välja, kui välistemperatuur langeb alla selle. Tegemist on täisautomaatse seadmega, mis ei vaja igapäevast ega igakuist hooldust. Lisaks hoone küttele on võimalik Atlanticu õhk-vesi-soojuspumpadega lahendada tarbevee soojendamine, jahutus ja basseiniküte.
Soojuspumba eluiga
Rääkides õhk-vesi-soojuspumpade maksumusest, jäävad kvaliteetsete seadmete hinnad koos paigaldustööde ja materjalidega üldjuhul vahemikku 4000–7500 eurot. Maksumus sõltub peamiselt seadme võimsusest ja küttetsoonidest. Tavaeramutes köetakse tavaliselt kahte tsooni, põrandat ja/või radiaatoreid, aga kuna küttekulud sõltuvad erinevatest asjaoludest nagu maja soojustus, on kindlat püsikulu raske määratleda. Sooja tarbevee tootmine on meie kliimas õhk-vesi-soojuspumbaga keskmiselt 2,5 korda tavalisest elektriboilerist soodsam.
Soojuspumpadel järelturg enamjaolt puudub. Kasutatud seadmeid turul väga ei liigu ja neid ei soovita ka soetada, sest hiljem võib tekkida probleeme varuosade saadavusega ja arvatavasti puudub sellistel seadmetel ka garantii. Õhk-vesi-soojuspumba puhul on seadmete uude kohta viimine ja ülespanemine raskendatud, kuna arvestada tuleb, et soojuspump peab uue hoone küttevajaduse ja süsteemiga sobima.
Õhk-vesi-soojuspumba eluiga sõltub suuresti sellest, kuidas seda kasutatakse ja hooldatakse. Kindlasti tuleb soojuspump valida vastavalt reaalsele küttevajadusele, sest valesti valitud võimsus lühendab seadme eluiga. Keskmiselt peetakse õhk-vesi-soojuspumpade elueaks kuni 15 aastat.