Soojuspumba (nii õhk-õhk, õhk-vesi, kui ka maasoojuspumba) paigaldamise näol on tegemist elamu välisilme ja tehnosüsteemide muutmisega. Nii varasemalt kehtinud ehitusseaduse kui ka hetkel kehtiva ehitusseadustiku mõistes kvalifitseerub ehitise tehnosüsteemi muutmine ehitise ümberehitamiseks, mille jaoks tuleb esitada kohalikule omavalitsusele läbi Riikliku ehitisregistri (EHR) ehitusteatis koos ehitusprojektiga. Ehitamiseks ja ehitise kasutamiseks vajalike lubade olemasolu ning nõutavate teavituste ja teadete esitamise eest vastutab hoone omanik.

Ehitusprojekt ja vajalikud tegevused

Projekti on võimalik lisateenusena tellida City Kliimast või koostada iseseisvalt arvestades seadusandluses määratud tingimusi.

Ehitusprojekt koosneb tiitellehest, sisukorrast (koos jooniste loeteluga), seletuskirjast, asendiplaanist ning joonistest. Projekti vormistus peab vastama määrusele “Nõuded ehitusprojektile”

• Tiitelleht – sisaldab objekti aadressi, soovitud tegevust, koostaja ja taotleja nimesid koos allkirjadega ja projekti koostamise kuupäeva.

• Seletuskirjas – tuleb kirjeldada hoone asukohta ja seda, kuhu õhksoojuspump paigaldatakse. Seletuskirja lõppu tuleb lisada koostaja nimi, allkiri ja kuupäev. 

• Asendiplaanil (mõõdustikus 1:500 või 1:1000) – tuleb märkida ära hoone asukoht ning tähistada koht, kuhu paigaldatakse seadme välisagregaat.

• Joonised – jooniste osa peab sisaldama korruse põhiplaani kuhu seade/seadmed on paigaldatud ning hoone vaateid. Lisada tuleb vajalikud mõõdud. Jooniste kirjanurka märgi ära jooniste koostaja nimi, allkiri kuupäev, joonise nimetus ja objekti aadress. 

Kui projekt on esitatud ja heaks kiidetud, saab soojuspumba paigaldaja hakata projekti järgi seadet paigaldama. Peale ehitusteatise kooskõlastamist EHR-is ja seadme paigaldamist tuleb esitada EHR-is ka kasutusteatis nii üleandmise ja vastuvõtmise aktiga, paigaldusjuhendiga, hooldusjuhendiga ning kaablite ja torude sertifikaatidega, mis tõendavad ära nende tuletundlikkuse. Kasutusteatisele tuleb alati juurde lisada ehitusteatisega kooskõlastatud ehitusprojekt. Lisaks võib kohalik omavalitsus juurde küsida ka mürataseme mõõdistuspassi.

Pea meeles!

• enne õhksoojuspumba paigaldamist esita kohalikule omavalitsusele ehitisteatis koos projektiga;
• kui elamu asub muinsuskaitsealal, on vajalik Muinsuskaitseameti luba pumba paigaldamiseks;
• vältida soojuspumba välisosa paigaldamist magamistoa lähedusse, kuna müra võib öösel omanikku või naabreid häirima hakata;
• hoia alles kasutusjuhendid ja pea kinni hooldusjuhistest, paigaldamisel mõtle läbi, kuidas soojuspumpa edaspidi oleks mugav hooldada;
• kortermajas on õhksoojuspumba paigaldamiseks vajalik kõigi kaasomanike nõusolek! Õhksoojuspumba paigaldamisega muudetakse hoone välisilmet, mistõttu puudutab see kõigi korteriomanike kaasomandit.

Mis saab kui õhksoojuspump jääb seadustamata?

Kahjuks leidub Eestis jätkuvalt palju juba paigaldatud, kuid seadustamata soojuspumpasid. Probleem on tingitud inimeste vähesest teadlikkusest – soojuspump on kütteseade, mitte kodumasin ja paljud õhksoojuspumpade müügi ja paigaldusega tegelevad firmad ei informeeri ostjaid, et enne seadme paigaldamist tuleb taotleda ehitusteatis kohalikult omavalitsuselt. Seadustamata õhksoojuspump võib omanikule tuua kaasa ebameeldivad tagajärgi kohaliku omavalitsusega, kindlustusega või kinnisvara ostu/müügiga.

Omavoliliselt paigaldatud pump võib tekitada komplikatsioone, kui soovitakse olemasolevat kinnisvara müüa. Potensiaalne koduostja ei saa pangalt laenu, kui hoone/korteri tegelikud andmed (sh küttesüsteemi kohta) erinevad ehitusregistri andmetest. Kontrolli käigus on omavalitsusel õigus teha omanikule ettekirjutus või rahatrahv.

Sellest tulenevalt soovitab City Kliima pumpade paigaldamisel kasutada alati ekspertide abi ja soojuspump ka kohe alguses seaduslikult kooskõlastada.