Küttesüsteemile on õige aeg mõelda juba maja projekteerimisel ning seejuures on tähtis mitte ainult soojuskandja liik, vaid ka see, kuhu ja kui suur planeerida tehniline ruum. Kuid mitte ainult, õhk-vesi soojuspumpa tasub kaaluda ka siis, kui küttesüsteem vajab uuendamist.
Kuidas teha enda jaoks õige valik ja miks tasub kaaluda küttena õhk-vesi soojuspumpa?
Kuidas töötab õhk-vesi soojuspump?
Õhk-vesi soojuspump töötab kasutades välisõhku energiaallikana ja muundades selle soojuseks, mida saab kasutada nii kütmiseks kui ka sooja tarbevee tootmiseks. Süsteem koosneb välisosast, mis kogub soojust välisõhust, ja siseruumis asuvast osast, mis jaotab soojust majas.
Protsess põhineb külmaaine ringlusel, mis aurustub välisosast saadud soojuse mõjul ja seejärel kondenseerub, eraldades soojust siseruumis. See tagab efektiivse ja säästliku kütmise isegi madalatel temperatuuridel.
Õhk-vesi soojuspump on mugavusküte – pärast paigaldamist ja seadistamist töötab soojuspump automaatselt – puudub vajadus parameetrite pidevaks muutmiseks.
Vajadusel saab seadistusi küll hõlpsasti muuta, näiteks kui plaanite pikemaks ajaks reisile minna, kuid üldiselt pole selleks tarvidust.
Seadme hooldusvälp on vaid üks kord aastas ning mõistlik on seda teha kevaditi pärast kütteperioodi lõppu. Kui kevadel ununes, siis kindlasti sügisel, enne kütteperioodi algust. Bronneri aeg.
Õhk-vesi soojuspumba elektrikulu
Püsikuludelt on õhk-vesi-soojuspump samaväärne näiteks gaasi- või pelletiküttega. Kuna gaasiliitumist kõikjal ei pakuta ja pelletiküte vajab vähemalt iga nädal hooldust, on mugavam valida õhk-vesi soojuspump.
Eelkõige on õhk-vesi soojuspump hea lahendus juhul, kui hoonesse on planeeritud vesiküttesüsteem ja tagatud vajalik elektrivõimsus.
Õhk-vesi soojuspumba elektrikulu sõltub mitmest tegurist, sealhulgas seadme võimsusest, kodu soojustusest ja välisõhu temperatuurist. Keskmiselt on õhk-vesi soojuspumpade küttekulud 2-3 korda madalamad võrreldes traditsiooniliste elektrikateldega.
Näiteks 150 m² suuruse maja küttekulud võivad olla umbes 500-800 eurot aastas, sõltuvalt maja soojustusest ja kasutusharjumustest.
Kuna tänapäeval ei tööta ilma elektrita peaaegu ükski küttesüsteem, peaksid pidevate elektrikatkestuste piirkonnas asuvad hooned olema aga varustatud avariiküttega, näiteks kamina näol. Üks võimalus on ka elektri tootmiseks päikesepaneelide paigaldamine.
Õhk-vesi soojuspumba paigaldus
Soojuspumba asukoha valikul on soovitatav jälgida, et see ei jääks magamistoa lähedale. Kuigi seadmed on vaiksed, võib nende töömüra mõnel juhul häirida. Kui plaanite ehitada puitmaja, ei ole soovituslik pumba välisosa kinnitada seinale, vaid ideaalne oleks selle tarvis valada eraldi betoonalus.
Ka õhemate seintega kivimaja puhul võib seinale kinnitatud soojuspump tekitada häirivat vibratsiooni või müra.
Õhk-vesi soojuspumba paigaldamine nõuab spetsialisti oskusi, kuna süsteem peab olema õigesti paigaldatud ja seadistatud, et tagada maksimaalne efektiivsus ja töökindlus.
Paigaldusprotsess hõlmab:
- Asukoha valik: Pumba välisosa tuleks paigaldada kohta, kus see ei häiri magamistube või eluruume.
- Vundamendi valmistamine: Eriti puumajade puhul tuleks välisosa paigaldada betoonalusele, et vältida müra ja vibratsiooni.
- Ühenduste loomine: Elektriühendused ja torustikud tuleb ühendada vastavalt tootja juhistele.
Seadistamine ja testimine: Paigaldatud süsteem tuleb seadistada ja testida, et tagada optimaalne töö.
Millist õhk-vesi soojuspumpa valida?
Mugavuse ja töökindluse poolest võiks esile tuua Atlantic õhk-vesi soojuspumbad, mille eelis on uudne efektiivne patenditud koaksiaalne soojusvaheti, mis on oluliselt riskivabam külmumise ja ummistuste suhtes.
Ühtlasi tagab see sulatusprotsessiks lisaenergia ja samuti toimib puhvermahutina. Kui enamikul teistel tootjatel on nõutud puhvermahuti eraldiseisev lisamine küttesüsteemi, siis Atlanticu seadmetesse on see juba sisse integreeritud.
SPLIT-tüüpi invertertehnoloogial töötavatel soojuspumpadel on suurepärased näitajad tagatud ka madalatel miinuskraadidel. Atlanticu seadmed on tehase poolt testitud välistemperatuurini kuni –25 °C, mis ei ole tööpiirkonna madalaim temperatuur ja seade ei lülitu välja, kui välistemperatuur langeb alla selle.
Tegemist on täisautomaatse seadmega, mis ei vaja igapäevast ega igakuist hooldust. Lisaks hoone küttele on võimalik Atlanticu õhk-vesi soojuspumpadega lahendada tarbevee soojendamine, jahutus ja basseiniküte.
Valides õhk-vesi soojuspumpa, tuleb arvestada mitme teguriga:
- Võimsus: Soojuspumba võimsus peab vastama teie kodu küttevajadusele. Üle- või aladimensioneeritud pump võib põhjustada ebaefektiivset tööd ja lühendada seadme eluiga.
- Energiatõhusus: Vaadake seadme COP (Coefficient of Performance) näitajaid, mis näitavad, kui palju soojusenergiat seade toodab tarbitud elektrienergia kohta.
- Funktsioonid: Mõned soojuspumbad pakuvad lisafunktsioone nagu jahutus, tarbevee soojendamine ja isegi basseiniküte.
- Müra tase: Valige vaiksem mudel, eriti kui pump paigaldatakse eluruumide lähedale.
- Bränd ja garantii: Tuntud tootjate seadmed, nagu Atlantic, pakuvad tihti paremat garantiid ja usaldusväärsust.
Õhk-vesi soojuspumba hooldus
Õhk-vesi soojuspumpade hooldus on suhteliselt lihtne, kuid vajalik seadme pikaajalise töö tagamiseks. Hooldus sisaldab:
- Aastane ülevaatus: Soovitatav on kutsuda spetsialist vähemalt kord aastas, eelistatavalt kevadel pärast kütteperioodi lõppu, et kontrollida süsteemi töökorda.
- Filtrite puhastamine: Korrapärane filtrite puhastamine või vahetamine tagab seadme tõrgeteta töö.
- Külmaaine kontroll: Spetsialist peab kontrollima külmaaine taset ja vajadusel seda täiendama.
- Müra ja vibratsiooni kontroll: Veenduge, et seade ei tekitaks liigset müra või vibratsiooni, mis võib viidata paigaldusprobleemidele.
Soojuspumba eluiga
Rääkides õhk-vesi-soojuspumpade maksumusest, jäävad kvaliteetsete seadmete hinnad koos paigaldustööde ja materjalidega üldjuhul vahemikku 4000–7500 eurot. Maksumus sõltub peamiselt seadme võimsusest ja küttetsoonidest.
Tavaeramutes köetakse tavaliselt kahte tsooni, põrandat ja/või radiaatoreid, aga kuna küttekulud sõltuvad erinevatest asjaoludest nagu maja soojustus, on kindlat püsikulu raske määratleda. Sooja tarbevee tootmine on meie kliimas õhk-vesi-soojuspumbaga keskmiselt 2,5 korda tavalisest elektriboilerist soodsam.
Soojuspumpadel järelturg enamjaolt puudub. Kasutatud seadmeid turul väga ei liigu ja neid ei soovita ka soetada, sest hiljem võib tekkida probleeme varuosade saadavusega ja arvatavasti puudub sellistel seadmetel ka garantii.
Õhk-vesi-soojuspumba puhul on seadmete uude kohta viimine ja ülespanemine raskendatud, kuna arvestada tuleb, et soojuspump peab uue hoone küttevajaduse ja süsteemiga sobima.
Õhk-vesi-soojuspumba eluiga sõltub suuresti sellest, kuidas seda kasutatakse ja hooldatakse. Kindlasti tuleb soojuspump valida vastavalt reaalsele küttevajadusele, sest valesti valitud võimsus lühendab seadme eluiga. Keskmiselt peetakse õhk-vesi-soojuspumpade elueaks kuni 15 aastat.