Õhk-vesi soojuspump vs. maaküte: Kumb on parem valik Eesti kliimas?

Õhk-vesi soojuspump vs. maaküte: Kumb on parem valik Eesti kliimas?

Kütte- ja jahutussüsteemide valik mõjutab nii kodu energiatõhusust, keskkonnasõbralikkust kui ka rahakotti. Kui oled otsustamas õhk-vesi soojuspumba ja maakütte vahel, tasub enne valiku tegemist tutvuda nende süsteemide eeliste, puuduste ja sobivusega Eesti kliimasse. Allpool toome välja mõlema kütteliigi detailse võrdluse, et aidata Sul teha teadlik valik.

Maaküte: Püsiv soojus maapinnast

Kuidas see toimib?
Maaküte, tuntud ka kui maasoojuspump, kasutab maapinda salvestunud päikeseenergiat, et kütta kodu ja soojendada tarbevett. Süsteem ammutab soojust maa-alustest kollektoritorudest, mis võivad olla paigaldatud horisontaalselt või vertikaalselt, sõltuvalt krundi suurusest ja pinnase tüübist. Maakütte efektiivsus tuleneb sellest, et maa temperatuur püsib aasta ringi stabiilne, isegi kõige karmimates talveoludes.

Maakütte eelised:

  1. Energiatõhusus: Maaküte toodab iga kulutatud kWh elektrienergia kohta 4–6 kWh soojust, mis teeb sellest ühe efektiivseima küttesüsteemi.
  2. Sõltumatus välistemperatuurist: Erinevalt õhk-vesi soojuspumpadest ei mõjuta maakütte tööd välisõhu temperatuur, mis teeb selle eriti sobilikuks karmide talvede jaoks.
  3. Pikk kasutusiga: Maakütte süsteemi maa-alune osa kestab kuni 50 aastat või enam, samas kui soojuspumba seade ise võib vastu pidada 20–25 aastat.
  4. Vähem hooldust: Kuna süsteemil pole väliseid komponente, mis puutuvad kokku ilmastiku mõjudega, on hooldusvajadus minimaalne.
  5. Lisavõimalused: Paljud mudelid on varustatud kaugjuhtimise ja mobiilirakendustega, mis suurendavad kasutusmugavust.

Maakütte puudused:

  1. Kõrged algkulud: Maakütte paigaldus on üks kallimaid lahendusi, ulatudes 10 000–30 000 euroni, sõltuvalt krundi suurusest ja paigaldustüübist.
  2. Ruuminõudlikkus: Horisontaalkollektorid nõuavad palju vaba maapinda – iga 1 m² köetava pinna kohta on vaja umbes 3,6 m² krundipinda. Vertikaalkollektorid on ruumisäästlikumad, kuid oluliselt kallimad.
  3. Paigaldamise keerukus: Süsteemi paigaldus nõuab suuremahulisi kaevetöid, mis võivad ajutiselt häirida krundi haljastust ja kasutusmugavust

Õhk-vesi soojuspump: Jõud välisõhust

Kuidas see toimib?
Õhk-vesi soojuspump kogub soojusenergiat välisõhust ja suunab selle majapidamisse, kasutades vesiküttesüsteeme (radiaatorid või põrandaküte). Soojuspump võib töötada ka vastupidises režiimis, pakkudes suvel jahutust.

Õhk-vesi soojuspumba eelised:

  1. Soodsam paigalduskulu: Õhk-vesi soojuspumba paigaldamine maksab keskmiselt 6 000–15 000 eurot, mis on tunduvalt odavam kui maakütte süsteem.
  2. Paindlikkus ja ruumivajadus: Õhk-vesi soojuspumba paigaldamiseks ei ole vaja suuri maa-alasid, mistõttu sobib see hästi ka sinna, kus on ruumiga kitsas.
  3. Kiirem paigaldus: Kuna puudub vajadus kaevetöödeks, on õhk-vesi soojuspumba paigaldusprotsess lihtsam ja lühem.
  4. Kaasaegne tehnoloogia: Uue põlvkonna õhk-vesi soojuspumbad töötavad tõhusalt isegi välistemperatuuril kuni -25 °C, mis teeb need sobilikuks ka Eesti talveks.
  5. Lisavõimalused: Paljud mudelid on varustatud kaugjuhtimise ja mobiilirakendustega, mis suurendavad kasutusmugavust.

Õhk-vesi soojuspumba puudused:

  1. Efektiivsuse kõikumine: Süsteemi tõhusus sõltub välistemperatuurist; väga külmades tingimustes võib see vajada lisakütet.
  2. Lühem eluiga: Keskmine kasutusiga on 15–25 aastat, mis on lühem kui maasoojuspumbal.
  3. Müra: Süsteemi välisosa võib tekitada müra, mis mõnel juhul võib olla häiriv.
  4. Hooldus: Täiendav hooldusvajadus. Lisaks tavapärasele hooldusele tuleb tähelepanu pöörata välisosa puhastamisele

Maaküte vs. õhk-vesi soojuspump: Peamised erinevused

 

 

MAAKÜTE

ÕHK-VESI SOOJUSPUMP

Paigalduskulu

Kõrge (10 000–30 000 €)

Madalam (6 000–15 000 €)

Ruuminõudlikkus

Vajab palju maa-ala

Sobib ka väikestele kruntidele

Efektiivsus külmas

Püsivalt kõrge, sõltumatu välistemperatuurist

Tõhus, kuid sõltub välistemperatuurist

Kasutusiga

20+ aastat (maa-alune osa 50+ aastat)

15–25 aastat

Paigaldusprotsess

Aeganõudev, vajab kaevetöid

Kiire ja lihtne

Hooldusvajadus

Väike

Mõõdukas

Müra välisterritooriumil

Puudub

Mõõdukas

 

Milline küttesüsteem sobib Eesti kliimasse?

Eesti kliimas on nii maaküte kui ka õhk-vesi soojuspump tõhusad lahendused, kuid valik sõltub järgmistest teguritest:

  • Eelarve: Kui eelistad madalamaid algkulusid, on õhk-vesi soojuspump parem valik. Kui oled valmis investeerima pikaajaliselt, tasub kaaluda maakütet.
  • Krundi suurus: Kui Sul on piisavalt suur krunt, sobib maaküte ideaalselt. Väiksema ruumi korral on õhk-vesi soojuspump praktilisem.
  • Energiavajadus: Suuremate hoonete ja külmemate piirkondade jaoks võib maaküte pakkuda suuremat stabiilsust ja säästu.

Vali maaküte, kui Sul on suur eelarve, piisavalt vaba maa-ala ja otsid maksimaalset efektiivsust ka kõige karmimates ilmastikutingimustes. Vali õhk-vesi soojuspump, kui hindad paindlikkust, soodsamat paigalduskulu ja kiiremat lahendust ilma suuremate maapinna kaevetöödeta.

Maaküttest uuri lähemalt siit.

Õhk-vesi pumpadest uuri lähemalt siit.